Talvel arvutatakse ka Eestis tuulekülma indeksit. Pakaselistel 2006. aasta jaanuaripäevadel tekitas suhteliselt nõrk (keskmise kiirusega $3m/s$) tuul tugeva külmatunde. Nii näiteks tekitas 20. jaanuaril tuulekülm Tallinna elanikes tunde, nagu valitseks mitte $-27{}^{\circ }C$ vaid $-35{}^{\circ }C$-kraadine pakane (vt joonis).

Tuulekülma indeksi väärtused eri õhutemperatuuride ja tuule kiiruste korral on toodud allpool olevas tabelis (vt link).

Paljudes riikides on kasutusel oma valemid, mille alusel inimese naha külmatunnet mitmesuguste tuule kiiruste ja teiste tegurite korral arvutatakse. Suurim tuulekülma indeks ($–78$) on arvutati Kanada arktilises saarestikus 13. jaanuaril 1975. aastal (õhutemperatuur oli siis $-51{}^{\circ }C$ ja tuule kiirus $16m/s$). Kanadas esitatakse tuulekülmahoiatused järgmiselt: $-27$ kraadi korral külmetumisoht pikaajalisel väljas viibimisel; $-35$ kraadi korral naha külmumise oht $10$ kuni $15$ minuti jooksul; $-40$ kraadi korral külmumisoht vähem kui $10$ minutiga. Kanadas sureb igal aastal nii külmumise kui ka sellest tingitud haigestumise tõttu üle $80$ inimese, s.o rohkem kui pikse, tornaadode ja üleujutuste tõttu kokku. Ka Eestis tuleb tuulekülma hoiatusi arvestada, eriti peavad seda tegema lapsed ja välitöödel olevad inimesed. Kuna iga piirkonna õhutemperatuuri ning $10$ meetri kõrgusel puhuva tuule keskmise kiiruse kohta ei ole täpseid andmeid, on tuule mõju raske hinnata.

Allikas: ilmateenistus.ee

Simulatsiooni avamiseks kliki pildil. Simulatsiooni käivitamiseks vajuta kolmnurgaga nuppu. Simulatsiooni vasakus pooles on kaks keha: üks jahtub seisvas õhus, teine tuule käes. Pärast simulatsiooni käivitamist jälgi punasega tähistatud soojade piirkondade levikut. Paremas servas on toodud kehade temperatuurimuutuse graafikud. Temperatuuri mõõtvad sensorid on tähistatud valgete/punaste ristkülikutena - nende asukohta saab hiire abil muuta. Valida saab ka tuule kiirust (nõrk, keskmine, tugev).