Väikese valgusallika valguse katseid saab teha kas üksiku LED-lambiga või taskulambiga, kui kasutada selle otsas olevaid LED-lampe ja keerata see küljele, nii et üksikute LED-lampide tekitatud valgusvihud kattuvad. Kui kasutada üksikut LED-lampi, siis järgnev tööleht näitab, kuidas seda töökorda seada.
Alustame punktvalgusallika valguse uurimisega. Siin võiksid õpilased veenduda, et kiired tõepoolest koonduvad valgusallika ehk LED-lambi juures.
Oleme nüüd uurinud väikese valgusallika valgust ning kandnud selle joonisele. Edasi kasutame seda teadmist ja oskust selleks, et konstrueerida väikese valgusallika valguses tekkivaid varjusid.
Igapäevases kasutuses olevad valgusallikad ei ole peaaegu kunagi väikesed, nagu üksikud LED-lambid. Liigume nende teiste, "suurte" valgusallikate valguse kirjeldamise poole läbi selle, et uurime mitmest LED-lambist koosneva valgusallika kiiratud valgust.
Kui mahutame valgusallikasse rohkem ja rohkem väikseid valgusallikaid, saame lõpuks nn suure valgusallika. Proovime nüüd konstrueerida ja ennustada sellise valgusallika valgusesse asetatud takistuse taha tekkivat varju.
Järgnevad kaks töölehte on kasulikud, kui tahame õpilastes kujundada oskust valgusõpetuses õpitud teadmistega reaalse maailma nähtuseid selgitada. Sest reaalselt oleme me ümbritsetud suurte valgusallikatega, st valgusallikatega, mille mõõtmeid ei saa arvestamata jätta. Aga kuidas selliste valgusallikate kiiratud valgust kirjeldada?
Selle tunni viimase harjutusega anname füüsikalise selgituse kõige tavapärasemale Päikese ja valguskiirte kujutamisele. Mõistame, et kui joonistame Päikesest igas suunas väljuvaid valguskiiri, siis kujutame Päikest kui kõigis suundades valgust kiirgavat punktvalgusallikat. Ja see ei ole väga vale ettekujutlus - ainus „patt" on see, et Päike ei asugi nii kaugel.
Esimene neist töölehtedest on lihtsam - uuritakse ainult väikeste valgusallikate valgust ja varjusid. Teine on keerulisem, seal tekivad ka poolvarjud.