Alustame soojusülekande erinevate liikidega tutvumist soojusülekandest. Järgnevalt mõned võimalikud huvi tekitamise slaidid/töölehed.
Soojusjuhtivus on meile igapäevaelust tuttav loodusnähtus, mistõttu saab sellest rääkimist alustada ka definitsioonist ja teooriast, viidates õpilaste varasemale kogemusele. Soovitame alustada definitsioonist ja simulatsioonidest.
Esimese töölehe simulatsioon peaks selgitama, et soojusjuhtivuse puhul ei liigu aineosakesed või misiganes müstiline voolav soojusvedeld. Liigub energia, st osakestevahelistes põrgetes kandub soojusliikumise energia üle kiirematelt (kõrgema temperatuuriga) osakestelt aeglasematele (madala temperatuuriga) osakestele.
Materjalide soojusjuhtivuse võrdlemiseks kasuta ühesuguse kujuga katseobjekte. Teeme ühe sellise katse läbi ka arvutisimulatsiooni abil.
Uurime soojusjuhtivust reaalsete katsete abil. Kasutame erinevatest materjalidest vardaid ja igapäevakasutuses olevaid esemeid.
Esimeses katses lihtsalt nendime soojusjuhtivuse olemasolu.
Teine katse kirjeldab sellist soojuse ja soojusülekande omadust, millega me kõik arvatavasti kohtunud oleme, ent mida me võib-olla ei ole teadvustanud ja tähele pannud. Nimelt: kui keha mingi osa temperatuuri tõsta ning seejärel soojusallikas kehast küljest eemaldada, levib soojus kehas ikkagi edasi - kuni soojusliku tasakaalu saavutamiseni. Seda seetõttu, et soojaks kehaks (soojusallikaks) on nüüd keha soe osa. Saame seda alumiiniumvarda temperatuuri mõõtes katseliselt jälgida.
Selle katse selgitamisel tuleks meeles pidada, et antud olukorda saame jälgida vaid metallide korral. Kui soojendame ühest otsast halba soojusjuhti, on selle „teise otsa" temperatuuri tõus palju vähem märgatav, sest protsess võtab kaua aega ja suurem osa soojust jõuab levida keha ümbritsevasse keskkonda.
Mõned materjalid juhivad soojust paremini, teised halvemini. Tihti on materjalide soojusjuhtivus nende üks tähtsamaid omadusi ning seda tuleb inseneritöös ilmtingimata arvestada.
Teine katse näitab, et see on tõesti nii. Katses võrdleme alumiiniumist ja rauast varraste soojusjuhtivust.
Järgnevas kahes töölehes pakume võimaluse uurida teelusika soojusjuhtivust. Teelusika materjaliks on tõenäoliselt roostevaba teras. Katse võib teha ka plastikust lusikaga, ent igal juhul on selle materjali soojusjuhtivus viletsam kui alumiiniumil või terasel.
Harilik pliiats on huvitav selle poolest, et kui pliiatsi ümbrise materjaliks olev puit on halb soojusjuht, siis on pliiatsi südamiku materjal ehk grafiit jällegi väga hea soojusjuht. Nii võime mõõtmisel näha olukorda, kus suhteliselt jahedast puidust kestast turritab välja palju kõrgema temperatuuriga pliiatsisüdamik.
Selles kursuses tahame suvel kogutava päikeseenergia salvestamiseks kasutada maapinda. Eelnevast saame nüüd aru, et kui mingit kohta maapinnas soojendada, hakkab soojus paratamatult sellest punktist soojusjuhtivuse tõttu eemale levima. Selle kiirus sõltub sellest, kui hea soojusjuht on liiv.
Teeme liiva soojusjuhtivuse uurimiseks katse ja seostame seda millegi eriti suvisega - rannaliiva temperatuuriga maapinnal ja selle all. Järgnev tööleht sisaldab ka kalkulaatorit, millega saab hinnata soojuse levimise kaugust.
Maja soojustamise olulisus võib õpilastele niigi ilmne olla, ent saame seda ka katseliselt uurida. Asugu majas väikese võimsusega küttekeha - hõõglamp. Piisab vaid sellest, et vahetame sooja pidavast penoplastist katuse viletsama, plastikust tehtu vastu, et maksimaalne temperatuur, mida mingi konkreetse hõõglambi võimsuse korral suudame saavutada, langeks oluliselt.
Asju puudutades tajume neid soojade ja külmadena. Seda ka siis, kui kehade temperatuurid on ühesugused.
Tekitame järgnevalt seose tajutava temperatuuri (skaalal soe-külm) ja keha materjali soojusjuhtivuse vahel.
Kuidas on huviäratajates viidatud soojade jälgedega?
Soojusjuhtivus
Sellist soojusvahetuse liiki, milles aine siseenergia kandub ühelt aineosakeselt teisele, nimetatakse soojusjuhtivuseks.
Erinevate materjalide soojusjuhtivus
Erinevate materjalide soojusjuhtivused võivad olla väga erinevad. Parimad soojusjuhid on metallid, halvimad gaasid. Materjalide soojusjuhtivust kirjeldab parameeter, mida nimetatakse soojusjuhtivusteguriks. Teades materjali soojusjuhtivustegurit, on võimalik öelda, kui palju soojust lekib ajaühikus läbi sellisest materjalist tehtud seina mingi konkreetse temperatuurierinevuse korral.